esmaspäev, 15. oktoober 2018

Anna-Maria Penu “Kes kardab Aafrikat?”

Mina soovitan lugeda reisikirju, kus inimesed räägivad oma kogemustest võõrsil. See avardab minu arvates silmapiiri päris palju ning võib olla ka tulevikus kasuks, kui minna ise reisima kusagile ning juba kellegi kogemustest olla kuulnud selles riigis. Mida kaugem riik, seda huvitavam tõotab olla raamatus toimuv. Lugesin läbi taolise teose nimega “Kes kardab Aafrikat?”, mille autoriks on Anna-Maria Penu. Olen ise ka reisimisest väga huvitatud ja seetõttu oli seda raamatut väga põnev lugeda ning ette kujutada, et ehk õnnestub ka minul ühel päeval reisida Aafrikasse?! Anna-Maria Penu läheb Aafrikasse alguses ilma suurema plaanita. Ta organiseeris omale praktikandikoha Ugandas asuva Kampala linna kohaliku ajalehe, Daily Monitor, juurde. Sealt algavadki kõik seiklused. Anna-Marial tuleb kohaneda metsikult kihutavate boda-boda’dega, suurte hirmsate marabudega, inimestevaheliste lahkhelidega ning sellega, et teda nimetatakse seal pidevalt muzungu’ks. Aga selline see elu seal tõesti ongi! Seda kõike on väga huvitav lugeda, kuna see on reaalsus. Raamatus paljastub, kui raske on ka veel tänapäevalgi elu Ugandas. See on täiesti uskumatu, kui palju jõhkraid asju seal praegugi veel tehakse. Raamatus on päris mitu head ülevaadet sellest, kuna Anna-Maria peab tänu Daily Monitorile neid õõvastavaid juhtumisi nägema, uurima, neist koos kaastöölistega artikleid kirjutama… Raamatus on samuti natuke ajaloost kirjutatud ning ka muudel olulistel teemadel, näiteks selle linna(meie jaoks võibolla julmadest või veidratest) seadustest jne.
Greta, 17-aastane

teisipäev, 9. oktoober 2018

Gerald Durrell "Minu pere ja muud loomad"

See raamat räägib päris elus juhtunud asjadest. Autor kirjutab sellest, kui ta veel kümneaastane oli ja oma perega Inglismaalt Kreekasse Korfu saarele reisis. Nad elasid seal kokku viis aastat. Selles raamatus on palju kirjutatud loodusest, loomadest, lindudest ja putukatest, sest Gerald Durrell on loodusteadlane ja teda hakkas loodus juba väiksena huvitama. Tal oli pidevalt palju huvitavaid loomi kodus ja nendega juhtus igasuguseid naljakaid lugusid. Kõige huvitavam oligi see, et tal olid ebatavalised lemmikud, keda muidu kodus ei peeta. Näiteks paar kajakat, räts, geko, kilpkonn. Veel oli tal kolm koera ja igasugused putukad, keda ta aias jälgis. Ma soovitan seda raamatut lugeda, sest see oli huvitav raamat. Loodusteaduslikud nimetused on seal vahepeal keerulised, aga lood ise on huvitavad.
Egert, 9-aastane