Juhani Püttsepp "Ohoo, linnaloom!"

Ma soovitaksin seda raamatut inimestele, kellele meeldivad loomad ja loomajutud. Selles raamatus olid erinevad loomajutud, näiteks "Tuvi, kes tõi kirja Gertkenilt". Mulle see raamat ei meeldinud, sest seal oli palju raskeid sõnu.

Eliise

Christine Rottl "Detektiiv Pähklinäksija lahendab kuritegusid"

See raamat rääkis ühest oravast. Seal oli konnatiigi juhtum, mida see orav lahendas. Algul tundus raamat mulle igav, aga raamatu keskel läks juba huvitavamaks. Mulle väga meeldis see orav ehk detektiiv Pähklinäksija. Seal olid tegelasteks veel siil, hiir ja teised loomad. Pigem soovitaksin seda raamatut väiksematele lastele, kuna raamatus on trükitähed, seda on lihtne lugeda ja saab kiiresti läbi. Mulle meeldis, kuigi ei ole mu lemmik.

Leandra

Epp Petrone "Hiir püksis"

Raamat rääkis tüdrukust, kellele meeldisid loomad. Ta käis suviti maal vanaema ja vanaisa juures. Maal oli ta abiks loomatalitajana, aga ta ise kartis kukkesid. Mulle meeldis, et igas peatükis oli erinev lugu. Mulle ei meeldinud siiski, et peatükid olid nii lühikesed, need oleksid võinud olla pikemad. Ma soovitan seda suurtele loomasõpradele ja teistele inimestele, sest see raamat oli väga õpetlik ja tore.

Sille

Dorothea Flechsig "Petronella Õnneseen"

See on väga põnev raamat. Petronella juures juhtub alati midagi põnevat. Paljud loomad tunnevad end tema juures hästi. Petronella tahab saada loomauurijaks. Soovitan seda raamatut kõigile, kellele meeldivad loomad, aga ka neile, kellele veel ei meeldi. 

Triinu

Raamat rääkis ühest tüdrukust, kelle nimi on Petronella. Talle meeldivad õudselt loomad. Tal on koer nimega Niit, kass, küülik, merisiga ja viirpapagoi. Soovitan kõikidele, kellele meeldivad südamlikud ja armsad lood.

Kirke

Mulle meeldis see raamat, sest seal oli väga palju nalja ja palju huvitavaid asju ja palju imelikke asju ja kuidas Petronellale meeldisid väga loomad. Ma soovitan seda kõigile!

 Keir Kristjan

Soovitan seda raamatut lugeda, sest see on kirjutatud lihtsalt ja huvitavalt loomadest, lindudest, vanematest ja vanaemast. Seda raamatut lugedes tekib tõeline suvetunne. Saab lugeda põnevat tibude koorumisest, Petronella ujumisest koos kaladega. Kõige huvitavam on pesukarudest lugeda.

Meibrit

Mulle meeldisid tegelase, kelleks olid erinevad loomad ja inimesed. Sellest raamatust sain teada, et üks kõrvahark võib hävitada üle saja lehetäi. Ma küsiksin Petronellalt, kuidas sa nii palju asju tead.

 Gerda

Soovitan seda raamatut lugeda, sest see on kirjutatud lihtsalt ja huvitavalt loomadest, lindudest, vanaemast. Seda raamatut lugedes tekib tõeline looduses viibimise suvetunne. Peale selle saab raamatut lugedes aru, miks vabas looduses elavad loomad on õnnelikumad kui lemmikloomad.

 Birgit

Hugh Lofting "Doktor Dolittle"

See raamat oli ühest doktorist, kes oskas loomadega rääkida. Ta sai teate, et Aafrikas on ahvide haigus ja ta peab minema neid ravima. Kui doktor kodu poole teele asus, kohtas ta mereröövleid. Ta võttis nende laeva ja põgenes, mereröövlid jälitasid teda ja kukkusid siis merre. Nad lubasid, et ei tapa ega röövi enam. Doktor ja loomad leidsid alt kajutist poisi, kes nuttis , sest ei leidnud oma onu. Kui poiss kirjeldas oma onu, otsisid nad onu üles ja doktor sai linnapealt uuri ja kuldse kaelarihma. See raamat tekitas toredaid mõtteid ja meeldis mulle, sest mulle meeldib põnevus. Ma soovitan seda kõigile. 

 Sten Richard

Parim raamat loomaarmastajale! See oli kõige parem raamat mida olen siiani lugenud. Super teos! Soovitan raamatut kõigile loomasõpradele! Raamatut on ka väga lihtne laenutada - seda on paljudes raamatukogudes!

Elis

Raamat rääkis doktor John Dolittle´ist, kes elas väikeses linnas nimega Puddelby-on-the-March koos oma õega. Õde Sarah Dolittle oli majapidaja. Selles väikeses linnas tundsid kõik doktorit nägupidi. Ta oli ikkagi ainus Puddelby dr.med. Talle meeldisid kohutavalt loomad. Tema maja oligi ainult loomi täis! Ja siis ühel päeval ütles tema sõber talle: "Sa pead loomaarstiks saama!" Dolittle saigi loomaarstiks ning oskas isegi loomade keelt! Doktoril tuli rahaprobleeme, pidi Aafrikasse minema, pidi kaks korda vanglas olema ning sundis mereröövleid põllumeesteks hakkama. Mina soovitaksin seda raamatut neile, kellele meeldivad loomad.

Michell

Elise Puls "Imelised naerupommid"

Raamatus oli palju erinevaid jutte. Jutud olid õpetlikud ja lõbusad. Igat juttu lugedes sain vaikselt naeru kihistada. Raamatus kohtub paljude tegelastega. Eriti huvitavad olid jutud juurviljadest ja loomadest. Need jutud olid huvitavad, sest loomad ja juurviljad on eluta, siis tunduvad jutud eriti naljakad, kuna tegelikkuses ei ole need lood võimalikud.
Mina soovitan seda raamatut lugeda kõigil, kellele meeldivad lühikesed ja naljakad lood.

Lisandra

Gerald Durrell "Loomaaed pagasis"

“Loomaaed pagasis” on tore raamat, mis räägib Gerald Durrelli teekonnast tagasi Aafrikasse Bafutti oma sõbra Bafuti Foni juurde. Teekonnal kogub Durrell loomi oma mini-loomaaia jaoks. Kui Durrell oma naise ja Bobiga Bafutti jõudis, hakkasid paljud sealseid loomi püüdma, sest iga looma eest sai tasu. Siis oli aeg tagasi sõita, kõik pakiti kokku. Tagasi jõudes hakkas Durrell loomaaia kohta otsima. Kui ta koha leidis, käis ja uuris ta seda, ostis ära ning viis loomad sinna.
Soovitan kõigile loomasõpradele.

 Marleen

Vahur Sepp "Karu. Eesti looduslood"

See raamat räägib eesti metsas elavast pruunkarust. Ma sain teada, et karud söövad sipelgaid. Karupojad on sündides väga pisikesed ja kaaluvad 300 g. Karupesa läheduses ei tohi talvel puid langetada ja jahti pidada. Muidu jätab ema karupojad maha ja pojad on määrtaud hukule.
See raamat oli mulle natuke raske, aga mõni koht oli ka naljakas. Soovitan seda raamatut teistel ka lugeda, sest siis saab karu kohta palju teada.

Erik Vinn

Jaan Rannap "Minu koerad"

See raamat on väga põnev. See raamat räägib koertest.

Kätlin Maddi

Gerald Durrell "Minu pere ja muud loomad"

See raamat räägib päris elus juhtunud asjadest. Autor kirjutab sellest, kui ta veel kümneaastane oli ja oma perega Inglismaalt Kreekasse Korfu saarele reisis. Nad elasid seal kokku viis aastat. Selles raamatus on palju kirjutatud loodusest, loomadest, lindudest ja putukatest, sest Gerald Durrell on loodusteadlane ja teda hakkas loodus juba väiksena huvitama. Tal oli pidevalt palju huvitavaid loomi kodus ja nendega juhtus igasuguseid naljakaid lugusid. Kõige huvitavam oligi see, et tal olid ebatavalised lemmikud, keda muidu kodus ei peeta. Näiteks paar kajakat, räts, geko, kilpkonn. Veel oli tal kolm koera ja igasugused putukad, keda ta aias jälgis. Ma soovitan seda raamatut lugeda, sest see oli huvitav raamat. Loodusteaduslikud nimetused on seal vahepeal keerulised, aga lood ise on huvitavad.

Egert