Siiri Laidla ''Raamatukogunõid Rosaalie''

Rosaalie on iidvana nõid, kes töötab raamatukogus valvurina. Siis kui tema sõber Mirel saab teada et ta peab hambaarsti juurde minema põgeneb, ta bussiga ning jookseb metsa. Metsas kohtub ta Rosaalie õe metsamooriga. Õnneks ta pääseb sealt ja Rosaalie oli rõõmus et ta kohtus oma õega pärast pikki aastaid. Väga huvitav raamat! Soovitan lugeda.

Jaana

"Ettevaatust, äge raamat!" 3. soovitus - Andrus Kivirähk "Sirli, Siim ja sal...

Luba raamatusoovitusi jagada: Jaanus Kõuts, Lääne Maakonna Keskraamatukogu

"Ettevaatust, äge raamat!" 2. soovitus - Aapeli "Vinski lood"

 
Luba raamatusoovitusi jagada: Jaanus Kõuts, Lääne Maakonna Keskraamatukogu

Anna-Maria Penu “Kes kardab Aafrikat?”

Mina soovitan lugeda reisikirju, kus inimesed räägivad oma kogemustest võõrsil. See avardab minu arvates silmapiiri päris palju ning võib olla ka tulevikus kasuks, kui minna ise reisima kusagile ning juba kellegi kogemustest olla kuulnud selles riigis. Mida kaugem riik, seda huvitavam tõotab olla raamatus toimuv. Lugesin läbi taolise teose nimega “Kes kardab Aafrikat?”, mille autoriks on Anna-Maria Penu. Olen ise ka reisimisest väga huvitatud ja seetõttu oli seda raamatut väga põnev lugeda ning ette kujutada, et ehk õnnestub ka minul ühel päeval reisida Aafrikasse?! Anna-Maria Penu läheb Aafrikasse alguses ilma suurema plaanita. Ta organiseeris omale praktikandikoha Ugandas asuva Kampala linna kohaliku ajalehe, Daily Monitor, juurde. Sealt algavadki kõik seiklused. Anna-Marial tuleb kohaneda metsikult kihutavate boda-boda’dega, suurte hirmsate marabudega, inimestevaheliste lahkhelidega ning sellega, et teda nimetatakse seal pidevalt muzungu’ks. Aga selline see elu seal tõesti ongi! Seda kõike on väga huvitav lugeda, kuna see on reaalsus. Raamatus paljastub, kui raske on ka veel tänapäevalgi elu Ugandas. See on täiesti uskumatu, kui palju jõhkraid asju seal praegugi veel tehakse. Raamatus on päris mitu head ülevaadet sellest, kuna Anna-Maria peab tänu Daily Monitorile neid õõvastavaid juhtumisi nägema, uurima, neist koos kaastöölistega artikleid kirjutama… Raamatus on samuti natuke ajaloost kirjutatud ning ka muudel olulistel teemadel, näiteks selle linna(meie jaoks võibolla julmadest või veidratest) seadustest jne.

Greta

Gerald Durrell "Minu pere ja muud loomad"

See raamat räägib päris elus juhtunud asjadest. Autor kirjutab sellest, kui ta veel kümneaastane oli ja oma perega Inglismaalt Kreekasse Korfu saarele reisis. Nad elasid seal kokku viis aastat. Selles raamatus on palju kirjutatud loodusest, loomadest, lindudest ja putukatest, sest Gerald Durrell on loodusteadlane ja teda hakkas loodus juba väiksena huvitama. Tal oli pidevalt palju huvitavaid loomi kodus ja nendega juhtus igasuguseid naljakaid lugusid. Kõige huvitavam oligi see, et tal olid ebatavalised lemmikud, keda muidu kodus ei peeta. Näiteks paar kajakat, räts, geko, kilpkonn. Veel oli tal kolm koera ja igasugused putukad, keda ta aias jälgis. Ma soovitan seda raamatut lugeda, sest see oli huvitav raamat. Loodusteaduslikud nimetused on seal vahepeal keerulised, aga lood ise on huvitavad.

Egert

Terry Pratchett "Johnny Maxwelli lugu. Johnny ja Pomm"

See raamat algab sellega, kuidas üks poiss koos oma sõpradega (Kirsty, BigMac ja Võbiseja) leiavad kodutu, proua Tachyoni, vigastatult ühelt kõrvaltänavalt. Seejärel satuvad kõik sõbrad ajarännu segasesse maailma. Ühe ajarännu käigus juhtus, et üks sõpradest jäi minevikku, muutes seda nii, et teda ise ei sündinudki (ajaränd ongi segane), kuid saades edukaks ärimeheks, kasutades oma teadmisi tulevikust. Olevikus olles kohtuvad sõbrad oma mahajäänud sõbraga, kes on juba vanaks jäänud ja räägib, et nad võiksid taas minevikku minna ja paari asja muuta. Nimelt toimus nende kodulinnas sõja ajal pommitamine, mille käigus sireeen tööle ei hakanud ja selle tõttu said paljud surma. Lõpuks õnnestus neil ajalugu muuta, päästa inimesed pommitamise käest ja tuua sõber minevikust ära. Pärast on kõik jälle enam-vähem normaalne ja nende kodulinnas jäi suur õnnetus toimumata. Lõpus unustasid BigMac ja Võbiseja juhtunu ning ainult Johnny ja Kristy teadsid, mis oli juhtunud.
Kokkuvõttes on see raamat mõnes kohas päris segane, kuna nad teevadasju, mille tõttu nad neid asju kunagi tulevikus ei tee ja selle tõttu, et nad seda ei tee, ei mäleta nad seda, et on seda teinud, saite aru? Sobib kõigile kellele meeldib ulme ja ajarännud.

Taavi